Termoplastilised elastomeerid (TPE) võib laias laastus jagada kahte tüüpi: üldotstarbelised{0}}TPE-d ja tehnilised TPE-d. Tänaseks on valdkond arenenud nii, et see hõlmab enam kui 10 peamist kategooriat ja enam kui 30 erinevat sorti. Alates sellest, kui Saksamaa Bayer avastas 1938. aastal polüuretaan{5}}põhised TPE-d,{7}}millele järgnes stüreen-butadieen-stüreen (SBS) plokk-kopolümeeride TPE-de väljatöötamine USA ettevõtete Phillips ja Shell poolt 1963. aastal ning 1965. aasta masstootmine. olefiinipõhised TPEd USA, Euroopa ja Jaapani poolt 1970. aastatel – tehnoloogiline uuendus on olnud lakkamatu. Pidevalt on esile kerkinud uusi TPE sorte, mis moodustavad tohutu ja keeruka TPE maastiku, mida me täna näeme, ning tähistavad olulist sammu edasi kummi- ja plastitööstuse integreerimisel ja lähenemisel.
Praegu maailmas tööstuslikus mastaabis toodetavate TPEde hulka kuuluvad: stüreeni-põhised tüübid (SBS, SIS, SEBS, SEPS), olefiini-põhised tüübid (TPO, TPV), dieeni-põhised tüübid (TPB, TPI), vinüülkloriidi -põhised tüübid (TPVC, TCPE), uretaanipõhised tüübid ({- põhinevad tüübid{5T), (TPEE), amiidi-põhised tüübid (TPAE), fluoropolümeer-põhised tüübid (TPF), silikoon-põhised tüübid ja etüleeni-põhised tüübid. See laiaulatuslik valik hõlmab peaaegu kõiki kaasaegse sünteetilise kummi ja sünteetilise vaigutööstuse sektoreid.